ERAU ajalugu

Erau on ajaloolise taustaga kultuurifestival Indoneesias, Kutai Kartanegara regioonis Tenggarongi linnas. Tenggarong on Indoneeria vanima sultaniriigi, Kutai Kartanegara ing Martadipura ajalooline pealinn ja sultanipalee asukoht. ERAU traditsioonide ajalugu ulatub 13. sajandisse, millal tuli maa peale esimene sultan.
Sõna Erau tuleneb kutai sõnast eroh, mis tähendab rahvarikas, lärmakas, lõbus.

Erau traditsiooni teke - legend sultani sünnist
Erau legend on pärit 13. sajandist, kui Kutai Kartanegara ing Martadipura sultaniriik sai alguse Tepian Baru - esimese pealinna lähedal. See on legend esimese sultani tulekust sultaniriiki, kes saadeti siia Jumala enda poolt.
Lugu algab Ida-Kalimantani mägikülakeses nimega Jaitan Layar, kus sultaniriigi ametnikul ja tema abikaasal ei olnud aastaid õnnistust saada lapsi. Nad palusid innukalt jumalaid, et nende perre sünniks laps.
Maa peale saadeti kuldses laekas beebi
Ühel ööl, kui paar magas, kuulsid nad õuest kurdistavalt valju häält. Hele valguskiir valgustas ööd, nagu oleks saabunud päev. Naine palus meest vaadata, mis seal õues toimub. Õues leidis mees kullasest kivist kasti. Avanud kaane, leidis mees beebi, poisslapse, kes oli mähitud kuldsesse tekki. Poisslapse paremas käes oli muna ja vasakus käes kuldne pistoda.
Äkitselt ilmus mehe ette seitse jumalat. Üks nendest ütles:
„Kiida jumalaid, sinu soov on täidetud. See laps on jumala järeltulija. Ta peab lamama sinu kogukonna inimeste süles 40 päeva ja 40 ööd, tema jalad ei tohi selle aja jooksul puudutada maad. Tema vannivett tuleb lõhnastada roosiõielehtedega. Tema jalad ei tohi puudutada maad seni kuni on läbi viidud Erau tseremoonia. Tema maale astumise tseremoonial (Tijak Tanah) peavad ta jalad astuma esmalt inimese pea peale, nii elava kui surnu. Tema jalad peavad astuma pühvli pea peale, nii elava kui surnu. Seejärel peab ta osalema riitusel jõekaldal (Mandi ke Tepian), ja suplema jõevoogudes.“
Mees lubas jumalatele, et ta kuuletub ja täidab kõik nende käsud ning tänas jumalaid tema palvetele vastuse eest. Kui jumalad lahkusid, viis ta beebi tuppa naise juurde. Laps nuttis näljast. Teadmata, mida teha, põletas mees viirukit ja laotas kollast riisi põrandale ning palvetas jumalate poole. Veidi aja pärast jumal ütles ta naisele: „Mulju oma rinda seni, kuni sealt hakkab piima voolama!“ Naine tegi nagu kästud ning tal hakkas rindadest voolama aromaatset piima, mida laps aplalt imema hakkas.
Iga päev hoolitseti lapse eest hoolikalt. Alludes jumalate käsule, lebas laps ainult külainimeste süles ega puudutanud kordagi maapinda. Teda pesti ainult lillelehtedega vees ja hoiti hoolikalt. Kolmandal elupäeval lapse nabanöör murdus ära ning külaelanikud tähistasid seda suure piduliku lõkkega, mille leegid ulatusid kõrgele taevasse. Laps sai nimeks Aji Batara Agung Dewa Sakti.
Poiss kasvas kiiresti ja kui ta oli viie aastane, oli teda üha raskem hoida eemal maapinnast. Ta oli uudishimulik ja kannatamatu, tahtis mängida õues ning ujuda jões, joosta ringi külas nagu teised lapsed. Mees meenutas Jumalate käsku ja hakkas korraldama koos Jaitan Layari külaelanikega Erau tseremooniat. Sellest sai esimene Erau tseremoonia, mis toimus pidulikult, külluslikult ja pillavaltki järgneva 40 päeva ja 40 öö jooksul. Kõik külaelanikud ja ka ümberkaudsed naabrid osalesid tseremoonial.
Enne tseremooniat tapeti mitu pühvlit ja toodi ka mõned inimkehad, et valmistuda määratud tseremooniaks. Tijak Tanah ehk maapinnale astumise tseremoonia ajal Aji jalad astusid esmalt elava ja surnud pühvli pea peale, seejärel ka elava ja surnud inimese pea peale. Seejärel, kaetuna kollase riidega, viidi poiss jõe äärde, et seal supelda, läbi viimaks Mandi ke Tepian kümblemise tseremooniat. Tema üks jalg astus rauale ja teine kivile. Külaelanikud, nii mehed kui naised, ühinesid jões kümblemisega. Pärast riitust jões, viidi Aji tagasi majja ja riietati uhkete külluslike riietega. Moosekandid mängisid ja lauldi laule. Aji toodi külaõuele, kus olid maas erksavärvilised vaibad ning talle anti süüa beetlipipra lehti.
Seejärel algasid tõsised pidustused. Toit ja jook voolasid ojadena, peeti erinevaid võistlusi ja loomavõitlusi, mehed ja naised tantsisid. Pidu kestis seitse ööd ja seitse päeva. Pärast pidu kõik järelejäänud toidud,  toiduanumad, kaunistused ja muusikariistad kingiti vaesematele külaelanikele.

Esimene sultan

Aji kasvas suureks ja temast tuligi esimene Kutai Kartanegara ing Martadipur sultaniriigi sultan aastateks 1300 – 1325. Tema ametiastumisse ajal viidi läbi samuti Erau tseremoonia. Sultan abiellus imekauni printsessi Putri Karang Melenuga, kes oli kuulutatud samuti jumala järeltulijaks maa peal.
Printsessi sünni legendi järgi oli tema algselt hoopiski maale tulnud väikese ussikesena, mille leidis Hulu Dusuni ohvitser Melanti külas Mahakami jõe lähedal, kus ta oli metsas puid raiumas.
Ohvitser nägi ussikest, kes keerles ümber puupaku ja vaatas teda pisarsilmil. Ohvitser võttis ussi koju kaasa, ussike kasvas päev-päevaga aina suuremaks, kuni temast tuli suur draakon. Ühel öösel nägi ohvitser unes, et ta kohtas tüdrukut, kellest sai tema tütar. See tüdruk ütles talle unes, et „Isa, ära karda! Las ma lahkun majast ja kogu külast, aga selleks ehita mulle trepp, et ma saaksin lahkuda. Mees ärkas üles ja rääkis sellest oma naisele, Babu Jarumale.
Ohvitser kulutas järgnevad päevad, et ehitada lampongipuust trepp bambusastmetega, mis oli kokku seotud lembidingi vartega. Kui ta lõpetas, kuulis ta taas tüdruku häält: Kui ma laskun majast maa peale, tule mulle järele. Põleta veidi seesamit ja puista mu ümber kollaseid riisiterasid. Kui ma libistan end alla jõe äärde ja lähen ujuma, jälgi mu vahuviirgu vees.“
Draakon viiakse tseremoonia osana jõe äärde
Draakon libistas end trepist alla jõe äärde, läks jõkke ja ujus seitse korda ülesvoolu ja seitse korda allavoolu, tuli veest välja vastaskaldal ning liikus kolm korda vasakule ja kolm korda paremale, kuni algas torm, sadas vihma, oli tugev tuuleja äike.
Ohvitser ja tema naine ületasid jõe tormi käes suurte raskustega. Aga siis läks ilm äkki selgeks ning nad nägid, et jõgi oli täis valget vahtu ning vikerkaarevärvilist valgust. Nad läksid jõe äärde ning nägid jões metallist kaussi, mille oli sees laps. Paar võttis lapse endaga kaasa ja viisid ta enda juurde, nagu oleks ta nende oma. Pärast kolme päeva, kui tüdruklapse nabanöör murdus, Andsid nad talle nimeks Putri Karang Melenu.
Tüdruk kasvas suureks ja sai nooreks imeilusaks naiseks. Kui aeg oli õige, viisid jumalad kokku ta Ajiga, kes oli sellel ajal juba sultan ja nendest sai noorpaar. Neil sündis poeg, kellest sai sultani järeltulija Aji Batara Agung Paduka Nira.
Putri Karang Melenu legend on aluseks Erau tseremoonia ajal toimuvale Mengulur Naga rongkäigule ja draakoni ujutamisele Mahakami jões.

Ajalugu

Iga Kutai Kartanegara sultani ametissenimetamise puhul alates esimesest sultanist, viiakse läbi ka Erau tseremoonia. Algselt vaid sultani ametissenimetamise peost kujunes pidu kogu sultaniriigi alamate jaoks. Olenevalt sultanipalee rikkusest, on ajaloo jooksul pidu kestnud 7 kuni 40 päeva.
Sultanipalee õukonna poolt korraldatud üritusest kujunes suured pidustused - loomi, puuvilju ja muid sööke toodi kokku üle kogu sultaniriigi, samuti tulid kohale parimad muusikud. Sultani õukond pakkus tasuta pidusööke riigi alamatele, mis näitas sultani tänu ja pühendumust oma rahvale.
Viimane Erau traditsiooniline tseremoonia viidi läbi 1965. aastal mälestamaks viimase sultani ametissenimetamise aastapäeva. Kuna sultaniriigist oli saanud Indoneesia Vabariigi osa, Erau tähistamine katkes mitmekümneks aastaks.
Tänapäevane Erau
Kutai regiooni kultuuritraditsioonide säilitamiseks ja ajaloolise sultaniriigi poolt Tenggarongi linna asutamise tähistamiseks otsustati hakata tähistama Erau festivali uuesti igal teisel aastal toimuva kultuurifestivaliga, esimest korda aastal 1971. Sultanipalee nõusolekul sai osaliselt kasutada ka traditsioonilise Erau tseremooniaid, kuid mitte kõiki. Lubati kasutada mängulisi sportmängusid ja loomade võistlusi, samuti kasutati palju kohaliku dayaki hõimutseremooniaid.
Tänaseks on Erau festival saanud tähtsaks kultuurisündmuseks ja toimub kahes osas. Taastatud sultanipalee korraldab pidustused, millega seonduvad vana sultaniriigiga seotud riitused ja üritused. Regiooni valitsuse Kultuuri- ja Turismiamet korraldab pidustusi linnas väljaspool sultanipaleed.
Sultanipalee festivali nimetatakse Erau festivaliks ning 2016. aastal toimus juba neljandat korda rahvusvahelisena EIFAF ehk Erau International Folk Art Festival – Erau Rahvusvaheline Rahvakunsti Festival.
Info allikad:
https://en.wikipedia.org/wiki/Erau#Legend_of_Erau

Teksti tõlge blogijalt (RKS Kirmas).